1. Üle mõtlemine
    • Mõeldakse üle, tekib hirm, et ei saada hakkama või on liiga palju ideid ja sa ei suuda ära otsustada, mis on parim varjant. See variant võib olla kaks korda lihtsam kui arvad.
  2. Tugev juht
    • Kui puudub tiimi ,,kapten “- Kes vastutaks ja kinnitaks tegevusi, mõtteid ja ülesandeid. Kes suudaks vedada oma meeskonda ja vajadusel motiveerida. Juht saab ülesanded ära jagada ja asjad toimuvad kordineeritumalt. Ärgem unustagem, et ,,kapten” ei pea kõige eest vastutama ja tal ei ole ka väga erilisi ainuõigusi.
  3. Kindla plaani puudumine
    • Üks esimesi samme projekti elluviimise juures peaks olema idee mõtestamine. Miks on tegevus tiimile tähtis? Selle paasil on hiljem väga palju lihtsam kõike organiseerida ja motivatsiooni hoida. Kergekoline ja mugav plaan hoiab tiimiliikmete tahte hõpsasti üleval.
  4. Asjade viimasele minutile jätmine
    • Kui asjad jäävad viimasele minutile, võib tekkida olukord, kus asja või probleemi lahendamiseks läheb kauem aega, kui sa varasemalt arvasid ning sa ei jõua asju õigel ajal valmis. Ära jäta asju homse varna.
  5. Ajaplaani puudus
    • Ajaplaani puudumine on üks tavalisemaid vigu, mis tekkida võib. Selle lahendamiseks, pane paika ratsionaalsed ajakavad, mis lasevad sul projekti täide viia õigeks ajaks. Hea on kirja panna kuupäev, nädal või paar päeva enne üritust, kus kõik on valmis ja saab asju läbi proovida.
  6. Plaan B puudumine
    • Imselt oled ka sina kunagi mõelnud, et mis küll saaks valesti minna. Lõpuks leiad end siiski olukorrast kus miski ei toimu nii nagu sooviksid. Sellisel juhul on kõige halvem hoida kinni oma algsest ideest vaid asjad tuleb lahendada nii nagu olukord soosib. Sellisel juhul on just hea pöörduda tagasi projekti põhi idee juurde ning vaadata üle kas see on enam üldse kõnetav. Soovitatav on kohe algul mõelda sellele millised põhjused viivad probleemideni.
  7. Kommunikatsiooni probleemid
    • Kui info ringlemine on puudulik, siis plaan võib tänu sellele kannatada. Kuna tiimi liikmed ei tea täpselt, mida teised tahaksid luua, kippub tekkima konflikte. Sellisel juhul peaks istuma tiimiga ühise lauataha ning arutama, kes mida nüüd tegema hakkava ja leidke kompromiss kõigile ühistele ebakõladele.
  8. Mentori puudumine
    • Kui puudub mentor puudub tugi puuduvad ka kogemused ja inimene, kes innustab ja aitab kogemusest tiimil järge pidada ja pakkuda lahendusi probleemidele. Peaees uude asja hüppamine võib olla põnev, aga mentor on inimene, kes oskab teid küsimuste puhul suunata ja vigasid enne nende tegemist välja tuua
  9. Ülessannete mitte jagamine (Kõige aktiivsem teeb üksi)
    • Tulles tagasi juhi probleemi juurde. Juht peab oskama ülesandeid jagama, mitte üksi kõike ära tegema. Kui juht teeb kõik üksi ära tekib oht, et ta põleb läbi ja jääb sügavasse stressi, sellisel juhul ei jõuagi projekt lõppu ja jääb seisma . Tiimi mõte läheb luhta, kui üks inimene ajab asja üksi ja asjad liiguvad väga aeglaselt.
  10. Mõtestamatus
    • Kui teha midagi tegemise pärast kaob ruttu motivatsioon. Sellepärast kui motivatsioon on kadunud tuleb tagasi pöörduda algse idee juurde ja miks asja ajamist üldse alustasid. Lisaks kui algselt panna paika mõte miks on projekt vajalik, on hiljem lihtsam välja sorteerida ideed mis on üritusel päriselt vajalikud.